Aasta algus algas meil vanaema sünnipäevaga.
10. jaanuaril sai memme Roosi 100.aastaseks.
Kohal oli 4 põlvkonda lapsi ja lapselapsi.
Memmel on kolm tütart, 5 lapselast, 7 lapselapselast ja 1 lapselapselapselaps.
Vanaema sündis Kaagjärves , isa pidas tal talu ja oli kooliõpetaja.
Pikaealisuse saladuseks peab memme maaõhku ja talutõid millega ta pidi rinda pistma juba lapsepõlves. Pea 30 aastat töötas vanaema lastekodus, pensionile jäi alles 72 aasataselt, oma korteris elas ta üksinda kuni 98 eluaastani ja nüüd on kaks viimast aastat tädi juures elanud.
Vanaema on see kelle kõrvalt õppsisn vardaid käes hoidma, kellega kudusin oma esimesed sokid.
Memme kudus alati kõigile sokke ja kindaid, nüüd kui silmanägemine on halvem ei ole ta vardaid juba üle 10 aasta käes hoidnud.
Kõik mustrid kudus ta peast, ma ei mäleta et ta oleks mingeid mustrilehti kasutanud.
Kootud käpikud olid alati korralikud (nii seest kui väljast), tihedalt kootud, peenikestel nr 2 varrastel.
Üks juba viledaks kulunud käpikupaar on mul senimaani alles, näidiseks.
Kunagi hakkan ka selliseid käpikuid kuduma.
Kingituseks kudusin vanaemale salli , et oleks midagi pitsilist õlgadel kõigi nende fotosesside ja pidulike vastuvõttude jaoks, mis toimusid.
PALJU ÕNNE MEMME!
Muster Echo Flower Shawl.
Lõng - Austerman Merino Lace, kulus 50 gr.
Palju õnne Memmele, 100 aastat on pikk elu!
VastaKustuta